Elamus või asi?
Sünnipäev, pulma-aastapäev, katsikud, kooli lõpetamine, abiellumine, pensionile minek, uuele tööle siirdumine, jõulud, valetinipäev …kõikide nende sündmuste puhul on kombeks teha kingitusi. Olgu selleks siis mõni meene, rahaline panus, elamus või materiaalne asi. Oled Sa aga mõelnud, mis ajast kingitusi tehakse ning miks selline komme on?
Arutleme pisut üheskoos selle üle ning anname Sulle ka omaltpoolt vihje kingiks! Kõigepealt oleks vist hea üks hetk võtta ning mõelda, kas Sulle meeldib kinkida „asju” või pigem „elamusi”? Miks nii?
Kinkimise komme on sündinud justkui maailma loomisega koos, sest juba ürgajal näidati kingi tegemisega teise vastu ülesse austust, armastust ning kiindumust. Niisamuti viidi jumalatele kinke ehk ande, kui sooviti oma toimetustele õnnistust või kui tänati õnnestumiste eest. Kingituseks olid sel ajal kõige lihtsamad asjad nagu mõni puutükk, linnusulg, teokarp või huvitava kujuga kivike.
Vaaraode ning Rooma impeeriumi valitsemise ajal läksid kingid juba detailirohkemaks ning hinnalisemaks. Soosingut püüti võita peaasjalikult kallite ehete ning kariloomadega. Sõdalasele antud kingitus oli sel ajal tänumärgiks truuduse eest ning seeläbi püüti suurendada omakorda veelgi loojalsust kinkijale. Keskajal tehti kingitusi eelkõige oma ustavuse näitamiseks . Sel ajal sai kombeks ka noorpaarile kingituste tegemine. Peamiselt kingiti kariloomi, kangaid kui ka münte. Nõukogude ajal olid kingitused väga paraktilist laadi ning suur rõõm 🙂 oli pulmadeks kingitud neljast ühesugusest serviisist, kolmest kohviveskist ning kahest tolmuimejast. Kuna oma elu alustati tavaliselt nullist, siis kulus ära kõik, millega sai majapidamises toimetada. Sellel ajal ei olnud kombeks nagu tänapäeval, et koostati kinginimekiri ja igaüks valis sealt endale sobivaima ning taskukohaseima kingi. Pigem kehtis siis ütlus, et „Kingitud hobuse suhu ei vaadata.” Eesti Vabariigi tassünniga hakkas tasapisi taanduma asjade kinkimise komme ning peaasjalikult hakati kinkima raha, et kingi saaja saaks ise otsustada, mida täpselt endale rõõmu valmistamiseks osta või siis hoopistükkis koguda, et soetada endale näiteks uus sõiduvahend või siis ka oma kodu. Alles aastat kümme on tunne, et me oleksime justkui ringiga tagasi jõudnud ürgsusesse, kus suurim rõõm saajale on omavalmistatud kink – lihtne, südamest tulev, armastusega valmistatud, et see ehiks kingi saajat, hoiaks teda heas ning halvas ja teeks südamele pai. Tänaseks päevaks on kinkimise komme jätkuvalt au sees, kuid materiaalsetest asjadest enam on hakatud kinkima emotsioone ning elamusi, mida tihtipeale ei saa „käega katsuda” vaid saab vahetult kogeda. Täna enam naljalt kingile hinnasilti külge ei riputa, sest loeb soov anda, mitte, mida kallim, seda enam kinkija saajat hindab ning austab!
Soovime meiegi kõikidele oma külalistele kinkida ilusate hetkede kogemist ning üks nendest viisidest on puhkus – ehe elamus, sest pakub kosutust! Sa tuled eemale oma argirutiinist, kohustustest, tähtaegadest. Üheks õnnelikuks hetkeks on Sul aega olla lihtsas olemises.Kodus puhates Sa tõenäoliselt teed remonti, ehitad, keedad, küpsetad, parandad, lihvid …. jne jne – need on need tööd, mille oled sujuvalt kirjutanud külmkapile märkme alla „Teen, kui puhkus tuleb!” Tõsi, puhkust palgatööst tõesti tuleb, aga kas ka puhkus puhkamise poolelt tuleb? 🙂
Selleks puhuks, kui Sa näed, et Sinu armsam, pereliige, sõber või kolleeg vajab hädasti üht virgutavat eemaolekut KINGI talle meie KINKEKAART. Valida saad kas teenuste summa või siis kindlad teenused meie pakutava hulgast! Tegelik kink aga, mille sa nende mõnusate valikutega kingid, on aeg! See on kõige väärtuslikum, see on see, mis loeb! Seega vajuta sõnale KINKEKAART ning see lennutab Sind hetkega meie võimaluste maailma!Ja mis peamine – Sina ise valid, millise elamuse sa saajale lood. Kas mõnusa majutuse, kosutava kõhutäie, lõõgastava sauna või kõik puhkusekomponendid korraga!
Muuseas-nüüd on just õige aeg viimased suvemälestused “purki panna”, et vihmastel sügisõhtutel neile mõeldes tunda keelel selle suve vaimustavaid puhkusemaitseid!
„Õnn peitub kaunites südametes!”
